Seda küsimust on meilt küsitud palju. Ei ole ju mõistlik teha mahukat investeeringut, kui selle tasuvusaeg on ebaselge. Meie arvates on peamine küsimus selles, et mis on salvestuse soetamise eesmärk. Kas selleks on varustuskindluse tagamine, soov olla elektrivõrgust sõltumatu, maksimeerida omatoodetud elektrienergia kasutamist või teenida salvestusega tulu? Mõned võimalikud olukorrad, mil tasub kaaluda salvestuse lisamist, on järgmised:
a) Kui puudub võimalus liituda elektrivõrguga või see on ebamõistlikult kallis, siis on off-grid lahendus ainuvõimalik. Sellisel juhul peab süsteemis olema tootmisvõimekus (tuulik või päikesepaneelid), salvesti ja generaator. Sellise süsteemi investeering on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ja tasuvust saab hinnata alternatiivkulu põhjal, ehk kui palju maksab elektrivõrguga liitumine ja kas see on üldse võimalik.
b) Kui liitumine on elektriliini kaugemas otsas ja pinge kõigub või esinevad sagedasti võrgukatkestused. Salvesti süsteemi lisamine võimaldab parandada elektrienergia kvaliteeti ja suurendada võimsust ilma täiendavaid ampreid juurde ostmata. Sellisel juhul on salvestuse soetamise peamine eesmärk varustuskindlus. Alternatiivkulu on täiendavate amprite ostuks vajalik lisakulu ja elektrikatkestusega kaasnevad kulud.
c) Tarbimiskoha juurde on ehitatud päikesejaam, kuid elektritootmise ja -tarbimise ajad ei lange kokku. Päikselisel ajal on elektri börsihind odav ja tarbimine madal, see tähendab, et elektrit ei ole võimalik ära tarbida, kuid ka võrku müük ei ole tasuv. Salvesti lisamisega on võimalik lõigata ära hinnatipud ja piisava mahutavusega salvestuse korral tarbida päikselisel ajal ainult kohapeal toodetud elektrit, müües ülejäägi võrku. Talvisel ajal, kui paneelid on lume all ja elektritootmist pole, saab võrgust osta soodsa hinnaga elektrit ja tarbida seda kõrge hinnaga ajal. Samuti on võimalik parema hinnaga ajal elektrit tagasi võrku müüa. Täiendav võimalus tulu teenimiseks on sagedusreservide turg, kus väiksemad tootmisüksused agregeeritakse kokku ja pakutakse turule reguleerimisteenust, mis on vajalik sageduse hoidmiseks.
d) Suured päikesejaamad, mis ei ole seotud tarbimisega, on valdavas osas algselt ehitatud juhitamatutena. Ehk siis jaam toodab siis, kui paneelidele langeb päikesekiirgus. Selliseid jaamasid on Eestis juba rohkem kui 1000 MW ja neid tuleb juurde. Teadaolevalt makstakse osadele jaamadele taastuvenergia toetust 53 €/MWh, osad jaamad saavad toetust vähempakkumise meetme alusel ja osad jaamad on toetuseta. Selliste jaamade juhtimine on lihtne: kui hind on null või negatiivne, siis on valik kas maksta elektri võrku andmise eest peale või lülitada jaama tootmine välja (vähempakkumise alusel saadava toetusega jaamadele see tingimus ei laiene). Salvesti lisamine muudaks sellised jaamad vähemalt osaliselt juhitavaks, st negatiivse hinnaga perioodil saab toodetava energia salvestada akudesse ja müüa see börsile ajal, kui hinnad on paremad. Salvesti lisamisel on vaja otsustada, kui suure mahutavusega salvestus on optimaalne ja kuidas korraldada salvesti juhtimine. Keerukaks muudab investeeringu tegemise otsustamise asjaolu, et me ei tea, milline on elektrihind järgnevatel aastatel ja kui palju on päikselisel ja tuulisel ajal negatiivse hinnaga tunde.
Eeltoodud olukorrad on üldistatult peamised juhud, kus tuleks kaaluda salvestuse paigaldamist.
Nüüd tagasi küsimuse juurde, kas salvestuse soetamine tasub ära? Oleme teinud mitmete klientide 2023. ja 2024. aastate reaalsete tootmise ja tarbimise põhjal simulatsioone ja oleme jõudnud järeldusele, et võtmeküsimuseks on salvestuse tark juhtimine ja erinevate teenimisvõimaluste optimaalne kasutamine. Ligikaudu 30 kliendi elektritarbimise andmete põhjal tehtud simulatsioon näitab, et kui päikesejaamale lisada salvestus ja seda juhtida NordPool spot hinna vastu (arbitraaž), siis on salvestuse tasuvusaeg umbes 9–11 aastat. Kehtib korrelatsioon, et mida rohkem toodetud elektrist kasutatakse ära kohapeal, seda lühem tasuvusaeg. Samuti mõjutab tasuvust negatiivse hinnaga tundide arv ja elektrihinna volatiilsus.
Teine võimalus salvestiga tulu teenimiseks on sagedusreservide turg, kus on erinevad tooted – mFRR, aFRR ja FCR (sagedusreservide turu toimimisest loe lähemalt siin). Kuni BRELL sünkroonalast lahkumiseni hoiab meie elektrivõrgus sagedust Venemaa, kuid pärast Euroopa sagedusalaga liitumist peavad Eesti, Läti ja Leedu sellega iseseisvalt hakkama saama. Praegu ostab Elering reguleerimisturult mFRR toodet vähesel määral sageduse hoidmiseks, kuid prognoosime, et sagedusreservide kasutamise vajadus kasvab oluliselt pärast desünkroniseerimist. Simulatsioonid näitavad, et ka senise CoBa turul oleks optimaalse salvesti kasutamise korral olnud võimalik saavutada tasuvusajaks 3–4 aastat. Mõistagi sõltub investeeringu tasuvus veel paljudest muutujatest, millest olulisemad on investeeringu suurus, ülalpidamiskulud, salvesti töökindlus ja nutikas juhtimine ning turule pääsemise võimalused ja kauplemisstrateegia. Vabal turul kujundab hinna nõudlus ja pakkumine. Hetkel on veel vara prognoosida, milliseks kujuneb nõudlus ja kui kiiresti tuleb pakkumine järele. Ehk siis igaüks peab ise võimalusi ja riske hindama ning tegema kaalutletud otsuse.
